' Õigus õiguse vastu

Saime mureliku tarbija kirja.

Olen tarbija, kes külastas oma kodupoodi. Selleks on tavapärane market, kus umbes 50 töötajat. Olen kuulnud, et selles ettevõttes ei peeta lugu vaktsineerimisest töötajate hulgas. Olin selles suhtes skeptiline.

06.04.21, käisin poes oma oste tegemas. Kahjuks kuulsin kassas mulle järgnenud ostja ja kassapidaja vahelist vestlust:

 – kas oled vaktsineeritud, küsis ostja,

- ei, vastas kassapidaja – ma ei vaktsineeri ega teegi seda, sest meie töötajate hulgas on enamus, kes ei ole huvitatud vaktsineerimisest

Mina kui tarbija, ma vajan teadmist ja kindlust, et poeskäik on ohutu. Kuidas on eesliinitöötajal võimalik sellise suhtumisega oma tööd teha? Me keegi ei tea, kes on viirusekandja või ka sümptomiteta haige, nii jagatakse haigust teistele.

Olen teadlik väitest, et igal inimesel on õigus ise otsustada ja end mitte vaktsineerida. Kas tal on aga õigus teisi inimesi võimaliku nakkuse puhul ka nakatada??? Miks on vaktsiinivastaste õigus ülem kui teiste inimeste õigus olla kaitstud???

Arvan, et kõik eesliinitöötajad, kes puutuvad kokku inimestega oma tööalaselt, peavad olema vaktsineeritud ja ei tohi nakkust levitada. Alati on tarbijal võimalik valida teine pood. Antud pood kaotab vähemalt ühe oma püsikliendi.

Leian, et meie riigi valitsus peab sellesse sekkuma ja oma seisukoha ütlema.

 

Tarbekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid peaaegu kõikjal. Ka koduses majapidamises puutume me nendega pidevalt kokku: pesu- ja puhastusvahendid, värvid ja lakid remontimisel, mürkkemikaalid kahjurite tõrjel. Paljud nendest sisaldavad keskkonnale ohtlikke aineid. Keemiatoodete kasutamine võib avaldada mõju keskkonnale

 

Otsene/kohene mõju:

  1. veereostus, nt kui keemiatoodete jäägid satuvad üldkanalisatsiooni;
  2. mullareostus, nt kahjustumine õli või bensiiniga;
  3. õhu reostus keemiatoodete kasutamisel tekkivate ohtlike aurude tõttu;
  4. kahju elusloodusele - taimede ja putukate hävimine tarbekeemiajääkide sattumisel loodusesse.


Pikaajaline mõju:

  • ohtlike ainete kogunemine, nt kalade rasvkoesse, sealt jõuavad need ained ka inimese toidulauale;
  • kemikaalid võivad oma püsivate omaduste tõttu liikuda tekkeallikast väga kaugele, nt Arktika õhku, vette ja pinnasesse:
  • eluslooduse kahjustumine-paljunemisvõime kahjustumine, geneetilised muutused.


Keskkonnaohtliku kemikaali pakendil peab olema vastav ohumärk (kuivanud puu ja surnud kala oranžil taustal), selle täheline tunnus (N) ja sõnaline tähendus (Keskkonnaohtlik)

Keskkonnaohtlik on näiteks "Moment" liim. Peale keskkonnaohtlikkuse on sellel liimil veel kaks ohtlikku tunnust, ta on ka ärritav ja tuleohtlik. Kui "Moment" liimi müüakse ilma pakendita, siis on need kolm vastavat ohusümbolit koos täheliste ja sõnaliste tähendustega kantud liimi tuubile.

 

Selleks, et vähendada keskkonna kahjustamist, peaksime me oma igapäevastes tegevustes olema teadlikumad ja käituma keskkonda säästvamalt:

  1. ära vala kanalisatsiooni ega maha vanu lahusteid, värve, kemikaale, vana õli, väetisi;
  2. ära viska ohtlikke jäätmeid tavaprügi hulka, nii vähendad prügila nõrgvete kaudu keskkonda sattuvate ohtlike ainete hulka;
  3. eelista plastikpakenditele papp-, paber- ja puitpakendeid - need on looduslikud materjalid, mis erinevalt plastikust lagunevad kiirelt ega kujuta ohtu keskkonnale;
  4. osta pliivaba bensiini 95E;
  5. ummistunud torusid saab avada ka kuuma veega, selle asemel, et sinna valada mürgiseid puhastusvahendeid. Et vältida ummistusi, tuleks kallata torudesse keeva vett kord nädalas;
  6. ära osta puhastusvahendit, mis reklaamib end - tapab kõik tuntud bakterid (mis siis saab, kui see satub looduskeskkonda või heitveepuhastisse?);
  7. osta veebaasil valmistatud värve, liime ja lakke, nii vähendad ohtu keskkonnale;
  8. viljele orgaanilist aiandust selle asemel, et kasutada pestitsiide;
  9. kasuta aias orgaanilisi väetisi, nt komposti;
  10. kasuta ehitusmaterjalidena looduslikke materjale - puit, tellis, savi.

 


Kasuta loodussõbralikke pesupulbreid!

Loodussõbralikud on pesupulbrid, mille pakendil on märge: ei sisalda fosfaate, ei sisalda klooriühendeid, ei sisalda optilisi kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid, koosnevad looduses bioloogiliselt lagunevatest ja keskkonnale ohutuist ainetest.

Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste asemel. Naturaalsed puhastusained sisaldavad:

  • abrasiivaineid, mis eemaldavad mustust mehaanilisel teel (väga hea abrasiivaine on sool!);
  • happeid, mis eemaldavad kareda vee setteid ja roosteplekke (äädikhape, sidrunhape);
  • aluseid, mis eemaldavad õlist mustust (söögisooda, ammoniaak).

 


Osta kaupa, millel on ökomärgistus!

Ökomärgis antakse kaupadele ja toodetele, mis vastavad ökomärgise andmise nõuetele. Ökomärgist ei anta toodetele, mis on keskkonnaohtlikud, kantserogeensed või mürgised.

Enamlevinud ökomärgised:

Põhjamaade luik, http://www.svanen.nu/
Euroopa Ühenduse ökomärk "EL Lilleke", http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/  
Rootsi ökomärgis "Hea keskkonnavalik/ Bra Miljöval", http://www.naturskyddsforeningen.se/  
Ungari ökomärgis, http://okocimke.kvvm.hu/
Saksamaa ökomärgis "Sinine ingel/ der blaue Engel", http://www.blauer-engel.de/  

 

Eestis leiab ökomärgiseid järgmistelt toodetelt:

  • tualett- ja majapidamispaber;
  • pesupulber, pesuloputusvahend;
  • universaalpuhastusvahendid;
  • nõudepesuvahendid;
  • koopia- ja joonestuspaber;
  • salvrätid;
  • patareid.

 

Enne, kui sa ostad kemikaali, mõtle, äkki saad sa hakkama ka ilma selleta:

  • ära osta aerosoolpakendis õhuvärskendajaid, ava parem aknad;
  • ära kasuta torude puhastamiseks desinfektsioonivahendit, puhasta mehaaniliselt või keeva veega

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193 (info), +372 5845 2323 (nõustaja)
E-post: tartutarbija@gmail.com
EenetLeia meid Facebookist!