Legaalne alus säästvaks arenguks Eestis on Eesti Vabariigi Põhiseadus, mis jõustus 1992.aastal.

 

Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.a. Vastavalt sellel seaduse muutusele 1997.a. peab välja töötama pika-ajalised plaanid säästva arengu kohta energeetikas, transpordis, põllumajanduses, metsamajanduses, turismis, keemiatööstuses, ehitusmaterjalide tööstuse ja toiduainete tööstuses.

Eesti aktiivne osalus globaalses säästva arengu protsessis algas ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil 1992.aa. (Rio konverents). ÜRO valitsusjuhtide tippkohtumisel sääst-va arengu teemal Johannesburgis 2002.a. uuendati kokkulepet Agenda 21 ja aastatuhande (milleniumi) arengueesmärkide kohta. Vastavalt riiklikule vajadusele ja globaalse-tele kokkulepetele, koostas Eesti säästva arengu riikliku strateegia alase dokumendi, mis kiideti Riigikogu poolt heaks 2005.a. septembris.

Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) on integraalne kontseptsioon, mis on suunatud Eesti riigi ja ühiskonna pika-ajalisele säästvale arengule kuni 2030-nda aastani. Riigi üldine areng on integreerida nõue olla edukas globaalses konkurentsis säästva arengu mudeliga ja säilitada Eesti traditsioonilised väärtused.


Vastavalt Strateegiale on ühiskonna arengu pika-ajalised eesmärgid järgmised:

 

  • Eesti kultuuriruumi elujõulisus – vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele kindlustab eesti riik eesti looduse ja kultuuri säilumise läbi ajastute. Eesti rahvuse ja kultuuri säilivus on Eesti säästva arengu nurgakiviks.
  • Heaolu kasv - heaolu on määratletud kui indiviidide materiaalsete, sotsiaalse-te ja kultuuriliste vajaduste rahuldus, millega kaasnevad võimalused individuaalseks eneseteostuseks ja oma püüdluste ja eesmärkide realiseerimiseks:
  • Kooskõlaline (koherentne) ühiskond. Ülaltoodud kahe eesmärgi saavuta-mine on võimalik ainult siis kui eesmärkidest tulenevad kasusid saab  kasutada valdav osa elanikkonnast ja hind, mis tuleb maksta nende eesmärkide saavutamiseks ei ole ühiskonda kui integraalset organismi laastav.
  • Ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise tasakaalu püsivus Eesti looduses on keskne eeltingimus meie säästvaks arenguks. See on ühtlasi ka meie panuseks globaalsesse arengusse, pidades silmas põhimõtet, et kõikidel elukeskkonna tasanditel peab olema tasakaal aine ringluses ja energiavoogudes.

Strateegia kavandati tagasiside protsessina ja selle üldtunnustatud arengueesmärgid teostuvad suure hulga tegutsejate panuste tulemusena. Avalikkuse kaasamine vahendajana ja avalik lähenemine tõstab elanike teadlikkust ja suurendab nende produktiivset osalust Strateegia teostamisel ning järelevalvet. Strateegia poolt määratletud säästva arengu eesmärgid moodustavad üldise aluse Eesti seisukohtadele erinevatel tasanditel toimuvate arenguprotsesside suhtes ja on aluseks keskkonna-alaste kaalutluste integreerimisel teistesse, eriti just majandus- ja sotsiaalvaldkondadesse.


Eesti Säästva Arengu Komisjon asutati 1996.a. Valitsuse nõuandva organina säästva arengu küsimustes. Komisjoni juhib peaminister, kaaseesistujateks on majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaminister. Komisjon koosneb avaliku võimu-, teadus- ja äriühingute ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatest. Komisjon analüüsib säästva arengu riiklikku poliitikat ja koostab vastavaid soovitussi ning ettepanekuid valitsusele.


Riigikantselei Strateegiabüroo koordineerib Eesti Säästva Arengu Strateegia teostus- ja aruandlusprotsesse. Vastavalt säästva arengu üldistele põhimõtetele, mis tuginevad kolmele peamisele sambale, on kõik vastavad ministrid vastutavad säästva arengu ees-märkide teostamise eest, tehes järelevalvet ja aru andes oma valdkonnas. Selleks, et katta ristuvaid teemasid ja sisemisi seoseid asutati 2007.aastal asekantsleri tasandil ministeeriumidevaheline töörühm. See töörühm on organiseeritud interneti alusel ja teda koordineerib Riigikantselei strateegiabüroo.


Regionaalne tasand

 

Eesti oli üks 11-st riigist, kes 1996.aastal käivitasid säästva arengu koostööprotsessi Balti Agenda 21.  Agenda 21-e peamine dokument Balti mere regiooni jaoks võeti vastu 1998.aastal. Protsessi üleüldine eesmärk on säästva arengu, loodusressursside säästva käitluse ja keskkonnakaitse raamistikus pidevalt parandad kõigi Balti mere regiooni elanike elu- ja töötingimusi.


Euroopa Liidu tasand

 

Eesti viib täide EL Säästva Arengu Strateegiat ja esimene aruanne teostamise kohta on praegu avalikkusele kättesaadav http://www.riigikantselei.ee/?id=72868 


Säästva arengu paneeli võib leida Eesti Statistikaameti kodulehelt http://www.stat.ee/ Paneelil on näidatud tuumik-komplekt säästva arengu indikaatoreid Euroopa riikide ja Eesti maakondade/valdade kohta nii kaartidel kui ka teostushinnangutena riikiide/maakondade/valdade kohta.


Usaldusväärne info ja üldistatud andmed Eesti looduse, keskkonnaseisundi ja mitmesuguste mõjutavate tegurite kohta on kättesaadav  Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kodulehelt http://www.keskkonnainfo.ee/


2006-ndal aastal käivitasid Eesti Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainformatsiooni Keskus (koostöös teadus- ja teiste institutsioonide ekspertidega) projekti keskkonnanäitajate (indikaatorite) süsteemi uuendamiseks ja arendamiseks. Projekt näeb ette mõnede parameetrite kõrvaldamist, sest nad on kaotanud oma tähtsuse näitajatena ja mõne uue parameetri lisamist süsteemi. Ka süsteemi struktuur kaas-ajastatakse. Projekti üheks tööülesandeks oli luua uus andmebaasiga seotud kasutajasõbralik veebikeskkond.


Süsteem ja esimene kogum keskkonnanäitajaid arendati välja 1998.a. DADAM projekti meeskonna poolt. DADAM (Andmete kasutamine ja andmetöötluse parandamine keskkonna monitooringu programmis) projekt oli rahvusvaheline koostööprojekt, mis algatati EL poolt (Phare 1994, Saastamise Monitooringu ja seaduste kehtestamise programm). Peamiseks eesmärgiks oli luua mõõdetud või statistiliste parameetrite süsteem, mis kirjeldab keskkonnaseisundit Eestis. See süsteem oleks ühtlasi ka aluseks perioodiliste keskkonna-aruannete (raportite) koostamisel ja publitseerimisel.


Esimene keskkonnaindikaatorite kogum jagati 13-ks teemaks (esmase tähtsusega teemad Eesti keskkonnastrateegias ja keskkonna-alases tegevusplaanis). Ühtekokku oli kogumis 130 mitmesugust parameetrit. Kuna riigi keskkonnapoliitika muutub ajas, siis peab muutuma ka keskkonnaindikaatorite kogum- kõiki näitajaid ja teemasid peab perioodiliselt üle vaatama, et oleks parem vastavus keskkonnapoliitikaga ja rahvusvaheliste kohustustega.

Keskkonnanäitajad valiti välja vastavalt Eesti Keskkonnastrateegiale ja keskkonna alasele tegevusplaanile.


Erilist tähelepanu nõudvad keskkonna alased probleemid on järgmised:


  1. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
  2. Looduslike maastike seisund ja pindala
  3. Siseveekogude ja rannikumere antropogeeniline autrofeerumine
  4. Kliima muutus (globaalne soojenemine) ja selle tagajärjed
  5. Osoonikihi hõrenemine
  6. Õhukeskkonna kvaliteet
  7. Toksiline saastamine
  8. Vee eraldamine
  9. Kalavarude kasutamine
  10. Turbalademete kasutamine
  11. Metsaressursside kasutamine
  12. Jäätmete tekitamine

Tähtsateks liikumapanevateks jõududeks keskkonnaseisundi muutustes on teatud sotsiaalmajanduslikud protsessid. Keskkonna ülevaadetes kajastatavad suundumused tööstuses, energeetikas ja rahvastiku struktuuris täiendavad ülalloetletud teemasid.

Teemad on jagatud parameetrite rühmadesse. Need rühmad ühendavad spetsiifiliste ainealade parameetreid. http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/envirind_avalik/index..php?1=en&t1=AVALEHT&t2=t3=&t4=


Keskkonnasõbralik tarbimine Eestis

 

Keskkonnasõbralik (säästev) tarbimine tähendab inimeste (kodanike, era- ja riigisektor) hästi-informeeritud valikut selliste kaupade kasuks, milledel on vähim võimalik mõju keskkonnale, sest eelistatud on ökoloogilisi tehnoloogiaid, pikka kasutusaega, ümbertöötlust, soodsaid korduvkasutus- ja uuendusvõimalusi või ühiskasutust.


Tarbimist saab muuta säästvamaks kahel peamisel viisil:

  • Vähendades materjali tarbimist tarbimise efektiivsema organiseerimisega
  • Teadmiste levitamisega mõistliku ja keskkonda säästva tarbimise kohta


Keskkonnasõbralike toodete märgistamine

 

Ülemaailmselt kasutatakse keskkonna alaseid märgistusi ja deklaratsioone selleks, et anda võimalikule toote tarbijale võimalus leida ja osta selliseid tooteid, milledel on minimaalne mõju keskkonnale.


Keskkonna alased märgistused võib üldiselt jagada kolme järgnevasse rühma:

  1. sõltumatute institutsioonide poolt välja antud öko-märgistused ( I tüüpi ökomärgised vastavalt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardile), mis põhinevad teatud kriteeriumitel ja toote kasutustsükli analüüsil. Näiteks: EÜ Lilleke, Põhjamaade Luik, Saksamaa Sinine Ingel, Austria, Ungari jt. maade rahvuslikud ökomärgised;
  2. isedeklareeritud märgistused (II tüüpi vastavalt ISO klassifikatsioonile). Sellesse rühma kuuluvad märgistused ja deklaratsioonid, milledega tootjad ja edasi-müüjad ise kuulutavad oma toodete keskkonnasõbralikke omadusi. Näiteks: AS Ecoprint "Roheline trükis", Eesti Energia Roheline Energia jt.
  3. muud keskkonnaga seotud märgistused, keskkonnadeklaratsioonid (III tüüp) Näiteks:
  • energia märgised Energy Star
  • mahemärgised (Eesti riiklik mahemärk, Euroopa Liidu mahemärk, Bio-Saksa mahemärgis, Luomu - Soome mahemärk)
  • kvaliteedimärgised (Tunnustatud Eesti Maitse, Tunnustatud Maitse, Aasta parim toiduaine)
  • jäätmekäitlusega seotud märgised (Roheline punkt, Möbiuse leht, Eesti Pandipakendi süsteem)
  • sotsiaalset ja terviseaspekti arvestavad märgised (Fair Trade - ausa kaubanduse märgis, Rootsi Astma- ja Allergialiidu märgis) jt.


Eesti kaubanduses on mitmesuguseid kaupu öko-märkidega. Kõige tuntumad neist on Põhjamaade Luik, Euroopa Lilleke ja Saksamaa Ingel. Kõige enam on ISO I tüüpi öko-märgisega tooteid paber- ja puhastusvahendite tooterühmades, vähem ehitus- ja tekstiilitoodetel (levinud rohkem Ökotexi märgis) ning energiat tarbivatel seadmetel (levinud rohkem Energy Stari märgis).

Euroopa Ühenduse ökomärgiga tunnustati esmakordselt Eestis AS Eskaro laevärvi Primo 2  (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnoloogiakeskus sõlmis vastava lepingu AS-iga Eskaro 4.märtsil 2008).


Eesti Roheline Liikumine algatas loodussõbraliku toote kampaania 2003.a. mais. Kampaania eesmärk on kutsuda inimesi eelistama loodussõbralikumaid tooteid. Selleks, et tarbija valikuid kergemaks teha, varustati kauplustes olevad erinevate ökomärgistega tooted silmatorkava “Loodussõbraliku toote” sildiga.

Poeriiulitelt kaupa valides tuleb eelistada võimaluse korral ökomärgisega tooteid, sest nii saame anda oma panuse loodushoidu s.t. aitame säästa keskkonnarikkusi. Tooted ja teenused, mida me ostame, on meie keskkonna ja sealtkaudu ka meie tervise üheks olulisemaks mõjutajaks.


Ostuvaba päev

 

Ostuvaba päeva tähistatakse novembrikuu viimasel reedel. Sel päeval kutsutakse inimesi üles loobuma üleliigsest tarbimisest. Ostuvaba päeva eesmärk on panna inimesi järele mõtlema oma ostude otstarbekuse üle, sest jõulueelne ostupalavik suureneb. Mõelda tuleks ka sellest, milline on liigse tarbimise keskkondlik ja sotsiaalne mõju. Kogu viimase dekaadi jooksul on jäätmerikaste tarbimisharjumuste vastu võitlevad organisatsioonid korraldanud ostuvabal päeval värvikaid üritusi selleks, et edastada ostjatele sõnum vältida liigset tarbimist ning tarbetuid oste.

Säästev areng on globaalprobleem, kuid iga inimene osaleb nii selles probleemis kui ka probleemi lahendamises.


Lisainformatsiooniks tarbijale:

1.    Säästev areng on areng keskkonnaruumi piires www.seit.ee/agenda21/EA21/2_10keskkonaruum.html
2.    Ökomärgiste üldinfo www.keskkonnaveeb.ee/okomark/okomark.php
3.    Keskkonnamärgised keskkonnamärgised

4.    Lilleke, Luik ja Ingel Eesti turul  www.envir.ee/?class=document&action=print&sesction=1084268
5.    Säästva eluviisi juhised http://www.roheline.ee/view/28/65/lang,et 
6.    Loodussõbraliku toote kampaania www.roheline.ee/content/view/337/105/lang,et
7.    Säästva eluviisi portaal http://www.bioneer.ee/

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!