Veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EC nõuete täitmine aastaks 2015 on õigusaktide järgi kohustuslik, kuid veel olulisem on saavutada või siis hoida hea vesikeskkond praegustele ja tulevastele inimpõlvedele. Veemajanduskavades veekogude seisundi paremaks muutmiseks või säilitamiseks kavandatud tegevused peavad toetama jätkusuutlikku arengut ja arvestama nende tegevuste sotsiaalsete ja majanduslike mõjudega.


Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivi eesmärk on kehtestada ühtsed põhimõtted siseveekogude, siirdevee, rannikuvee ja põhjavee majandamiseks, et kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida selle edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutust, kaitsta vesikeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjulike ja ohtlike ainete eest.
Veeseaduse http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jssp?id=12895223  kohaselt on planeeritud vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavades. Veemajanduskavade koostamine lähtub Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi nõuetest.


Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Eestis 3 vesikonda – Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva ning 9 alam-vesikonda – Harju, Matsalu, Pärnu, Läänesaarte, Võrtsjärve, Peipsi, Pandivere, Viru ja Mustjõe.


Vesikondade veemajanduskavade eelnõud tehakse avalikkusele kättesaadavaks 2008.a detsembris. Vesikondade veemajanduskavade 6 kuud kestev avalik väljapanek toimub 2009.a suvel. Vesikonna veemajanduskavad on plaanis kinnitada iga vesikonna kohta 2009.aasta detsembris (vt www.envir.ee/1076062). Sellega määratakse kindlaks Eesti veemajanduse lõplikud arengusuunad, oluliste eesmärkide saavutamise tähtajad, vajalik rahasumma aj finantseerimisallikad.
Saavutamaks vee raamdirektiivi poolt seatud eesmärgid aastaks 2015  on koostatud ja kinnitatud alamvesikondade veemajanduskavad (v.a Mustjõe alamvesikonna veemajanduskava, mis on koostamisel), kus on kavandatud vastavad meetmed ja meetmete rakendamisega kaasneda võivaid olud. Oluliseks veemajandusprobleemiks on siin asjaolud, mis tõenäoliselt ei võimalda veemajanduskavades püstitatud eesmärke saavutada aastaks 2015 avalikku huvi pakkuvates veekogudes (Ülevaade olulistest veeprobleemidest). Olulised veemajandusprobleemid tulenevad praegusest inimtegevusest (põllumajandus, maavarade kaevandamine, veevõtt jne), varasemast inimtegevusest (mahajäetud kaevandused, reostunud alad, vanad vesiehitised jne) ning tulevikku kavandatud tegevustest (veevõtt ja veeheide  uutel arengualadel, plaanitavad kaevandused, veejõu kasutamine).


Eestis on täna olulisteks veemajandusprobleemideks:

  1. punktkoormusallikatest reovee ja sademevee kogumine ja puhastamine, veeheide
  2. reoainete vesikeskkonda sattumine ohustamata prügilatest ja jääkreostuskolletest
  3. põllumajanduslik hajukoormus
  4. veetranspordist johtuvad õnnetusjuhtumid
  5. veekogude füüsilised muutmised (maaparandus, paisud, veekogude põhjade mudastamine ja sisereostus, veekogudest pinnase kaevandamine, laevateede süvendamine, tammid, muulid)
  6. olme- ja tööstusveevõtt
  7. maavarade kaevandamisega seotud veeheide, kuivendus, olemasolevate veekogude kadumine ja uute teke
  8. tulevikuprobleemidena -  võõrliikide sissetung, kalakasvatamine ja linnastumine.

Enamike veemajandusprobleeme põhjustavate survetegurite mõju kontrollitakse erinevate keskkonnalubade abil. Põllumajandusliku hajukoormuse mõju piiratakse seadusandlike aktide abil piirangute seadmisega põllumajanduslikule tegevusele. Veekogude füüsiliste muutustega seonduva osas on kavandatud lisaks keskkonnalubade täiustamisele senisest suurem osalemine maaparanduse hoiukavade ja planeeringute koostamises ning ajakohase veekogude füüsiliste muutuste andmestiku koostamine.


Praeguse prognoosi kohaselt on 117 pinnaveekogumi või nende osade seisund mittehea aastal 2015. Kui ühtekokku on Eestis vooluveekogumite pikkuseks 14335 km, siis aastaks 2015 võib jääda mitteheasse seisundisse sellest 1863 km s.o. 13%.


Aastaks 2015 on prognooside kohaselt heas seisundis 407 pinnaveekogumit või selle osa, sellele arvule võib lisanduda veel 78 veekogumit või selle osa sõltuvalt meetmekavades kavandatud meetmete rakendamisest ja efektiivsusest.
Põhjavee osas jääb prognooside kohaselt aastaks 2015 kindlasti halvaks ordoviitsiumi Ida-Virumaa põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund www.envir.ee/1076073.


Aastaks 2015 on vastavalt prognoosidele heas seisukorras Siluri-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum, Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumid Devoni all (Lääne –Eesti ja Ida-Eesti aladel), Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumid Lääne-Eesti ja Ida-Eesti aladel, Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum, Kesk-Devoni põhjaveekogum, Ülem-Devoni põhjaveekogum, Kvaternaari Vasavere, Meltsiveski, Võru, Laiuse ja Sadala  põhjaveekogumid, Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumid Männiku-Pelgulinna, Kuusalu, Piigaste-Kanepi, Otepää, Elva ja Saadjärve aladel.


Veepoliitika hõlmab nii jõgede-, järvede- mere- kui joogivee poliitikaid.


Veeseadusest tulenevalt  võib põhja- ja pinnavee kaitseks moodustada ja määrata põllumajandus-tootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Eestis on Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määruse nr.17 on “Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri” alusel määratletud kaks nitraaditundlikku alampiirkonda, Pandivere piirkond ja Adavere-Põltsamaa piirkond www.envir.ee/NTA


Eesti suurjärvede, Peipsi ja Võrtsjärve ning väikejärvede ühiseks probleemiks on endiselt eutroferumine, kuigi inimtegevuse vähenemisega on paljude järvede seisund paranenud. 1970ndatel ja 1980ndatel olid Eesti järved tugevasti mõjutatud väetistest ja farmide reovetest, mis põhjustasid veekogude kiiret eutrofeerumist. 1990ndate aastate algul aga hakkas järvede, eriti väikejärvede seisund paranema, eutrofeerumine aeglustus ja järvedes vähenes lämmastiku sisaldus. Kuid lähitulevikus võib oodata eurtofeerumise taastõusu.


Merekeskkonna kaitset korraldab Keskkonnaministeeriumi veeosakonna koosseisu kuuluv merekeskkonnabüroo www.envir.ee/1115. Läänemeri on oma eriliste geograafiliste, klimaatiliste ja okeanograafiliste tunnuste tõttu väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes.


Läänemere valupunktide nimekiri koostati 1990ndal aastal eesmärgiga pöörata tähelepanu Läänemere piirkonna olulistele valupunktidele tagamaks nende probleemide kõrvaldamine vähemalt 20 aasta jooksul. Valupunktide nimekirja alusel koostati Läänemere piirkonna ühtne tegevusprogramm, mida 1992.a asuti rakendama. Praeguseks on Eesti valupunktideks jäänud Soome laht Narva, Kohtla-Järve ja Kehra piirkondades ja Eesti Läänerannik Haapsalu ja Matsalu lahe piirkondades.


Joogivesi

 

Joogivesi peab olema tervisele ohutu ja keemiliselt kahjutu www.tervisekaitse.ee/?mid=24

1999. aastal kasutas Eestis ühisveevärgi vett ligikaudu 75% elanikest, praegu  juba ligikaudu 84% elanikest, ülejäänud saavad oma vee individuaalsetest puur- ja salvkaevudest.


Tervisekaitseinspektsioon kontrollib joogivee kvaliteeti mikrobioloogiliste -, keemiliste- ja indikaator näitajate suhtes. Eestis vastavad kõik veevärgid mikrobioloogilistele nõuetele. Veevärgi kaudu levivaid haigestumisi registreeriti meil viimati 1993. aastal, siis haigestus Lääne-Virumaal 575 inimest A-viirushepatiiti.


Eesti probleemiks on joogivee ülemäärane fluoriidide sisaldus, mis sõltub peamiselt kasutatavast veeallikast ning varieerub üsna suurtes piirides. Eestis elab ligi 30 000 inimest, kes on sunnitud jooma ohtlikult palju fluori sisaldavat kraanivett. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on Eestis 15 veevärki, kus on fluorisisaldus vees koguni neli milligrammi liitri kohta. Kõige tõsisem on olukord Pärnu- ja Läänemaal. Näiteks Pärnumaal Põldeotsa külas on fluori sisaldus koguni 6,6 milligrammi liitri kohta ja samas Audru vallas 5,7 mg/l  (lubatud fluori sisaldus on 1,5 milligrammi liitri kohta). Liiga palju fluori joogivees on kahjulik nii laste kui ka täiskasvanute tervisele, sest fluori toksiline toime põhjustab hambafluoroosi, raskemal juhul ka luustikufluoroosi.


Aastaks 2010 peavad olema puhta joogiveega vähemalt 2000 elanikuga asulad. Senini on selle nõude täitmine paljudes maapiirkondades kulgenud üle kivide ja kändude.

Aastaks 2013 aga peab  vastavalt Euroopa Liidu joogiveedirektiivile  olema üle 50 inime-sega asulates tagatud puhas joogivesi.


Radooni sisaldus põhjavees

 

Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiiv-susest. Radioaktiivsete ainete lagunemine ning põhjavee ja kivimite vaheliste protsesside kulg sõltub radioaktiivsete ainete füüsikalis-keemilistest omadustest, hulgast ja olekust kivimites, hüdrogeoloogilistest tingimustest, põhjavee keemilisest koostisest ja kivimite litoloogilistest omadustest,. Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbiviidud joogivee uuringus Harjumaal on määratud erinevates puuraukudes  radooni (Rn 222)  kontsentratsiooniks 3,3.- 24,93 Bq/l.  Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel tuleb joogiks kasutatavas vees vähendad Rn 222 taset, kui selle kontsentratsioon ulatub üle 100 Bq/l. Eestis siiani mõõdetud põhjavee radooni sisaldused on jäänud alla 100 Bq/l.


Lisainformatsiooniks tarbijale:
1.    Keskkonnaseire 2004-2005 http://eelis.envir.ee:88/seireveeb/aruanded/5060_Keskkonnaseire04_05.pdf   Põhjavee seire lk 28-35, siseveekogude seire lk 36-56, rannikumere seire lk 57-68.
2.    Põhjavesi Eestis www.envir.ee/1299
3.    Veekogude ja põhjavee kaitse www.envir.ee/1170
4.    Veeluba www.envir.ee/veeluba
5.    Kui joogivesi tuleb kaevust www.tervisekaitse.ee/?mid=26  
6.    Nitraadid ja vesi (nitraadid põhjavees, nitraaditundlikud alad Eestis, kuidas saab inimene aidata nitraadisisalduse vähendamisele  www.maves.ee/Tasub_teada/nitraat.htm
7.    Radoon põhjavees http://www.kiirguskeskus.ee/
8.    Vee eutrofeerumine  www.hot.ee/kata66/eutrofeerumine.htm
9.    Jääkreostusest www.envir.ee/1119
10.    Jääkreostusest lähtuvad ohud  http://www.maves.ee/trukised.htm 
11.    Karstid, selle tähtsusest ja kaitsmise nõuetest  www.maves.ee/trukised.htm
12.    Allikavee tähtsusest ja nende kaitsenõuetest www.maves.ee/trukised.htm
13.    Info randade kohta Eesti Vetelpääste http://www.evp.ee/
14.    Nõuded suplusveele ja supelrannale www.estlex.onfo/estlex/kehtivad/AktTekst.jsp?id=095242
15.    Vee saastumine ja peamised saasteallikad www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=2
16.    Reovee puhastamise võimalused www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=2_2
17.    Mis tehtud, mis teoksil www.envir.ee/627
18.    Veeinfo www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&oage_id=3299
19.    Välisõhu kaitse korraldamine www.tallinn.ee/teenused?action=vaata&id=201

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!