Välisõhk on üks tähtsamatest elu eksisteerimise alustest. 

 

Inimene saab olla õhuta vaid mõned minutid. Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinna lähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhu proovid võetakse kuni kahe meetri kõrguselt maapinnast.

Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutust, hapestumist, osoonikihi kahanemist, õhukvaliteedi halvenemist linnades. Need kõik mõjuvad kahjustavalt inimese tervisele ja elukeskkonnale.



A)    VÄLISÕHU KVALITEET

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad järgmised tegurid: 1) mitmesugused keemilised ühendid, ühed tervisele kahjulikud, teised  neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks sü-sihappegaas CO2); 2) müra; 3) tolm; 4) vibratsioon; 5) ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis ioniseerib molekule ja avaldab kahjulikku toimet elavatele kudedele; 6) mitteioniseeriv kiirgus nt. ultraviolettkiirgus, elektromagnetväljad.

Nende keemiliste ja füüsikaliste tegurite mõju väljendub inimese tervise halvenemises, taimede produktsiooni kahanemises, osoonikihi paksuse vähenemises ja kliima muutumises.

Välisõhu kvaliteedi oluliseks mõjutajaks on ettevõtetest ja transpordist lähtuvad saasteained (vääveldioksiid SO2, lämmastikdioksiid NO2, raskmetallid, ammoniaak, väävelvesinik, formaldehüüd, peened tahked osakesed jt.) Nendele hapestumist põhjustavatele ja ohtlikele ainetele on kehtestatud Euroopa Liidu siseselt piirnormid nii heitkoguste kui sisalduse osas.

Välisõhu kaitse seaduse järgi nimetatakse saasteallikaks objekti, mis  suunab või eraldab saasteaineid välisõhku. Saasteallikad jagunevad   liikuvateks ja paikseteks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on mootorsõiduk või liikurmasin, mis kasutab gaasilist, vedelat või  tahket kütust. Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga saasteallikas. Paiksetest saasteallikatest saasteainete õhkupaiskamist reguleerivad välisõhu kaitse seadus  ja selle alamaktid.



lisõhu probleemid Eestis

Infot paiksete ja liikuvate saasteallikate  emissiooni kohta  saab leida Keskkonnainfokeskuse kodulehelt. Nii näiteks on liikuvatest saasteallikatest lenduvate orgaaniliste saasteainete kogused  vähenenud ligikaudu 79% ajavahemikul 1990-2006, lämmastikdioksiidide heitkogused samal ajavahemikul aga vähenesid 63% võrra. Plii heitkogused on koguni vähenenud märkimisväärselt - 95%.

Informatsioon paiksete saasteallikate poolt õhku paisatud saasteainete heitkoguste kohta (2006-2007.a.): kogu Eesti kohta, maakondade järgi, ettevõtete järgi ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi.

Välisõhu kvaliteedi lingis Keskkonnainfokeskuse kodulehel on esitatud NO2 ja SO2 aastakeskmise sisaldus välisõhus Vilsandi taustajaamas ning samad näitajad Tallinna kesklinna õhus.. Samuti on ära toodud maapinnalähedase osooni ja  primaarsete tahkete osakeste aastakeskmise sisaldused Tallinna kesklinna õhus, samuti piirväärtuste ületamiste arvud Tallinna kesklinna õhus.

Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel.



Õhusaaste

Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku).

Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad  orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid).



Välisõhu saasteload

Välisõhu kaitse seaduse järgi tohib paiksest saasteallikast saasteaineid õhku eralduda välisõhu saasteloa alusel. Seejuures on keskkonnaministri vastava määrusega (Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba. Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 101) kehtestatud kasutatavate seadmete võimsused ja saasteainete   heitkogused, millest väiksemate puhul ei ole saasteluba nõutav. Välisõhu saasteloa vajaduse täpsustamiseks tuleb pöörduda  vastava keskkonna teenistuse poole. Välisõhu saasteloa annab saasteallika asukohajärgne keskkonnateenistus, kui saasteainete  väljumiskõrgus maapinnast on kuni 100 m. Kui saaste väljub kõrgemalt, annab loa Keskkonna-ministeerium. Välisõhu saastelubade kohta saab lisainformatsiooni keskkonnalubade infosüsteemi kodulehelt.



Välisõhu saastetasu

Saastetasu ei arvestata, kui saasteaineid viiakse keskkonda kogustes ja viisil, mille puhul luba ei nõuta. Saastetasu määrad ning tasu arvutamise ja maksmise korra sätestab keskkonnatasude seadus. Kui saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata või lubatust suuremas  koguses, arvesta-takse saastetasu olenevalt saasteainest 5-100 korda kõrgema määra järgi. Saastetasu arvestatakse kvartalaselt ja see laekub riigieelarvesse.

Vastavalt Keskkonnatasude seadusele on kehtestatud saastetasumäärad, mis on aastast aastasse suurenenud. Saastetasumäärad on kehtestatud saasteaine tonni kohta alljärgnevate ainete korral:
-    vääveldioksiid (SO2) ja muud anorgaanilised väävliühendid
-    süsinikoksiid (CO)
-    tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid
-    lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid
-    lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid
-    merkaptaanid
-    raskmetallid ja nende ühendid
-    Süsinikdioksiidi (CO2).


Saastetasumäärad saasteainetonni kohta suurenevad:
1)    vääveldioksiid (SO2) ja muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2008. aasta 1.jaanuarist - 395 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist - 474 krooni;
2)    süsinikoksiid (CO) - alates 2008. aasta 1.jaanuarist - 57 krooni ja alates 2009. aasta 1.jaanuarist - 68 krooni;
3)    tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid - alates 2008. aasta 1.jaanuarist - 395 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist - 474 krooni;
4)    lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid - alates 2008. aasta 1. jaanuarist - 906 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist - 1087 krooni;
5)    lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid –alates 2008. aasta 1. Jaanuarist- 906 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist - 1087 krooni;
6)    merkaptaanid - alates 2008. aasta 1. jaanuarist - 352 487 krooni ja alates 2009. aas-ta 1. jaanuarist - 387 736 krooni;
7)    raskmetallid ja nende ühendid - alates 2008. aasta 1. jaanuarist - 14 415 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist - 17 297 krooni.
8)    süsinikdioksiidi (CO2) saastetasumäär tonni kohta on alates 2008. aasta 1. jaanuarist - 23,5 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist - 31,3 krooni.
Saastetasude eesmärk on mõjutada ettevõtteid investeerima välisõhu saastamise ja jäätmetek-ke vähendamisse. Kuid riigikontrolli auditeerimisest on selgunud (aruanne Riigikogule 6.okt.2008), et  saastetasud ei suuna ettevõtteid eelistama keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid.


B) GLOBAALNE SOOJENEMINE


Kliimamuutus on seotud meie tänapäevase eluviisiga, eriti just rikkamates ja arenenud riikides, nagu näiteks Euroopa Liidus ja Ameerikas. Kliimamuutus tähendab palju rohkemat kui soojemat suve. Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid – torme, üleujutusi, põuda ja kuumalai-neid. Troopilised haigused nagu malaaria võivad levida põhja, ohustades väga paljusid inimesi. Loomad ja linnud ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda jne. jne. 

Transpordisüsteemid, elektrijaamad, mis kütavad kodusid ja annavad elektrit, tehased, mis toodavad igasuguseid tarbeasju, põllumajandus, mis toodab meile toiduaineid – kõik need tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Nende heitmete vähendamine on seetõttu äärmiselt olulise tähtsusega.

Kliimamuutus on globaalne probleem, kuid igaüks saab seda oma igapäevase käitumisega mõjutada. Isegi väikesed muutused meie igapäevases käitumises vähendavad kasvuhoo-ne emissioone mõjutamata meie elukvaliteeti. Läbi väikeste sammude saab anda oma panuse globaalse kliimamuutuse pidurdamiseks ja samas säästa raha elektri- ja soojaarvete pealt - vaata nõuandeid   Euroopa Komisjoni kodulehelt - Keskkond-Kliimamuutus-Keera vähemaks http://ec.europa.eu/environment/climat/campaign/control/turndown_et.htm


Süsinikdioksiid on peamine kasvuhoonegaas, mida tekitab inimtegevus. See eraldub peamiselt fossiilsete kütuste - süsi, õli, maagaas põletamisel. Osa üleliigsest CO2-st neelavad taimed ja puud ning seetõttu on maailma metsad väga olulise tähtsusega. Kuid tänapäeval metsade pindala üha väheneb. Metsade hävitamine, puude mahasaagimine, lageraie ja metsade põlemine tekitab aga juurde süsinikdioksiidi meie atmosfääris.

Kasvuhoonegaasid on ka metaan (NF3) ja lämmastikdioksiid (NO2), mida tekitavad prügilad, sood, loomakasvatused, riisikasvatused ja mõned väetised.  Metaan on ühe ühiku kohta väga palju tõhusam kliimasoojendaja võrreldes süsinikdioksiidiga. Selle gaasi eluiga atmosfääris on viis korda pikem kui CO2-l. Praegune NF3 heide on küll vaid 0.15% sellest mõjust, mida põhjustab CO2. Kuid kahuks suureneb NF3 heide pidevalt, eriti viimastel aastatel.

Kliima soojenemisest tingitud polaarjää sulamine võib tuua kaasa igikeltsa aheldatud metaaniva-rude vabanemise (metaan tekib looduslikult meerpõhjas tänu lagunemisprotsessidele), mille mõju keskkonnale oleks hävitav.

Kasvuhoonegaasid on ka fluooritud gaasid, tööstuse poolt tekitatud gaasid, mida kasutatakse külmikutes, õhukonditsioneerides ja isegi õhkpadjaga spordijalatsites. Need fluooritud gaasid satuvad atmosfääri lekete käigus või seadmete ebaõigel eemaldamisel.


Kliimat mõjutavatest gaasidest on kõige olulisem süsihappegaas.

Eestis on inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur, ligikaudu 11 tonni inimese kohta aastas.

Keskmine eestlane on sellise näitajaga 15 maailma suurima saastaja hulgas.

Kasvuhoonegaaside suurim tootja Eestis on energeetikasektor, mis toodab 92% kogu CO2 heitkogusest. Meie elektrienergia tootmine põhineb peamiselt põlevkivienergeetikal, mis on küllaltki madala kütteväärtusega, tekitades muude kütustega võrreldes ka märksa suuremat keskkonnakahju. Eestis paisatakse näiteks 1kWh elektri tootmisel õhku keskmiselt 1,18 kg CO2, Rootsis vaid 0,03 kg, Euroopa Liidus keskmiselt - 0,34 kg.

Eesti on lubanud vähendada CO2 kogust 1990.a. tasemega võrreldes 8% ja seda aastaks 2012.

Põhiline võimalus selleks on muu kütuseliigi kasutusele võtmine ja loomulikult ökonoomsem tar-bimine. Soojuskadude vähendamine ja elektri otstarbekas kasutamine annavad siin samuti suurt efekti. Üha enam võtab hoogu alternatiivenergia, nagu tuule- ja hüdroenergia ja ka taastuvate kütuste nagu turvas ja puit, kasutusele võtmine.  Vt. rohkem www.envir.ee/1029



Lisainformatsiooniks tarbijale: 


1.    Välisõhu kaitse http://www.envir.ee/1029 
2.    Välisõhu kaitse seadus  http://www.envir.ee/359998
3.    Välisõhu standardid www.envir.ee/529657
4.    Välisõhukaitse ja energeetika vähendamise alamprogramm www.envir.ee/1032
5.    Kuidas saate Teie mõjutada kliimamuutusi? http://ec.europa.eu/climate/campaign/control/turndown_et.htm
6.    Kasvuhoonegaasid ja Eesti osa kliimamuutustes www.roheline.ee/index2.php?option=com_content&task=view&id=281&Itemid
7.    Transport ja keskkond www.mnt.ee/atp/?id=1071
8.    Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet http://www.envir.ee/orb.aw/cclass=file/action=preview/id=319158/KTK+3+Energia-transport2011.xls
9.    Osoon ja osoonikiht www.envir.ee/1031
10.    Õhusaaste ja jäätmed  www.ekja.ee/failid/51.pdf

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!