Prügiga on meil tegemist iga päev, sest kõik me tekitame oma tegevusega mitmesugu-seid jäätmeid. Selleks, et hoida ja säilitada meie keskkonna väärtusi ja kindlustada, et need väärtused oleksid keskkonnasõbralikud on oluliselt vajalik, et jäätmekäitlus oleks vastavuses tänapäevaste nõuetega.

 

Jäätmekäitlus on teema, millele Keskkonnaministeerium on pööranud erilist tä-helepanu viimase nelja aasta jooksul. Välja on töötatud uus seadusandlus ja arenda-tud jäätmekäitluskeskuste võrgustik üle kogu maa. Uus Jäätmeseadus jõustus 1.mail 2004.a www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12894710 ja uus Pakendiseadus jõustus täpselt üks kuu hiljem www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918049. Need seadused ja nei-le vastavad määrused töötati välja lähtudes Euroopa Liidu seadusandlusest jäätmekäitlu-se kohta. 2003.nda ja 2006.nda aasta vahel pöörati erilist tähelepanu nende meetmete juurutamisele, mis olid kavandatud uue seadusandluse kasutusele võtuks ja jäätmete ümbertöötluse ning korduvkasutuse edendamiseks ning uute kaasaegsete keskkonna-nõuetele vastavate jäätmekeskuste rajamiseks. Peale nimetatu juurutati tootja vastutust teatud tüüpi seadmete käitlemisel, näiteks pakendijäätmed, kõlbmatud elektri- ja elekt-roonikaseadmed, sõidukid, rehvid, patareid ja akumulaatorid.


Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud nõuetele mittevastavate jäätmekes-kuste arv. 2003.a. alguse olid 59-st prügilast ja jäätmekäitlus-rajatisest kõikidele nõue-tele vastavad ainult 3. 2006.a. lõpuks oli prügilaid ja jäätmekäitlus-rajatisi 30 ja täielikult vastasid kõikidele nõuetele neist 8. Alates 2004.a. algas töö uute kaasaegsete regionaal-sete majapidamisjäätmete keskuste rajamiseks Uikalas, Tallinnas ja Paikres. Need kes-kused on kavandatud selliselt, et seal oleks võimalik arendada kompleksset jäätmetöö-lust, s.t. jäätmete sorteerimist, biolagunevate materjalide komposteerimist lisaks tavali-sele pinnasetäitmisele. Suur arv pinnasetäiteprügilaid ja – keskusi, mis ei vastanud nõue-tele , on suletud (neist suurimad on Pääsküla prügila Tallinnas, Kotinuka prügila Jõhvis ja Pärnu prügila). Eriti ulatuslik töö võeti ette radioaktiivsete jäätmete hoidla taastamiseks Sillamäel. Peale selle on rajatud 15 jäätmejaama jäätmete kogumiseks ning edasisaatmi-seks taaskasutamiseks või ladestamiseks prügilasse. Lisaks neile on mitmed sellist tüüpi jäätmejaamad ehitamisel või planeerimisel. Aastatel 2003 kuni 2006 investeeriti üle 750 miljonit Eesti krooni jäätmekäitluse arendamiseks ja organiseerimiseks. Sellesse sum-masse panustasid Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), riigieelarve, Euroopa Liit ja ka projekti arendajad omapoolselt.


Sorteeritud jäätmete kogumine on pidevalt suurenenud ja prügilatesse ning pinnatäiteks minevate jäätmete osakaal on vähenenud. Kui aastal 2000 läksid peaaegu kõik majapidamisjäätmed pinnasetäiteks, siis praegu ainult kaks kolmandikku neist jäätmetest. Ülejäänu kas töödeldakse ümber või veetakse taaskasutamiseks mujale (eksporditakse). Tööle pandi ka ohtlike jäätmete kogumise riiklik süsteem.

Välja on arendatud üleriigiline ohtlike jäätmete kogumissüsteem. Suuremates keskustes on olemas ohtlike jäätmete kogumispunktid, kus igaüks saab ära anda ohtli-kud majapidamisjäätmed (näiteks, päevavalguslambid, vanad akud ja patareid, kemikaa-lide jäägid, õlid ja ravimid). 2003.a. alguses oli 41 firmat, kellel oli litsents ohtlike jäät-mete töötluseks Eestis. Praeguseks ajaks on see arv kasvanud 107-ni, neist 27 on lit-sentsiga autolammutustöökojad.


2005.aastal rakendati tööle pakendijäätmete kogumise ja ümbertöötlemise riik-lik süsteem. Tööd selles valdkonnas alustasid kolm Keskkonnaministeeriumi poolt pa-kendmaterjali ümbertöötluseks akrediteeritud kollektiivi – need olid mittetulunduslikud organisatsioonid Eesti Taaskasutus-organisatsioon ja Eesti Pakendiringlus ning OÜ Eesti Pandipakend. Neile kolmele organisatsioonile said pakendifirmad üle anda oma turule las-tud kauba pakendite ja pakendijäätmete kogumise ning taaskasutamise kohustused.


Pakendiseaduse eesmärkide saavutamiseks rakendati 1.mail 2005 majandusliku meet-mena tööle pakendite tagasivõtu kohustus ja kehtestati tagatisraha õlle, vähese alkoholisisaldusega alkohoolsete jookide ning karastusjookide klaas-, plast- ja metallpa-kenditele. 1.juulil 2005 võeti kasutusele pakendiaktsiis kõikidele kaubanduslikele paken-ditele, mitte ainult alkohoolsete jookide ning karastusjookide pakenditele. Aktsiis raken-dus siis kui pakendite ümbertöötlust ei korraldatud seadusandluses ette nähtud koguses.


Aastail 2005- 2006 viidi läbi koostöös Austria Keskkonnaagentuuriga Euroopa Liidu poolt finantseeritud ühisprojekt “Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi arendamine Eestis”. Projekt oli suunatud strateegiliste eesmärkide püstitamisele selles valdkonnas ja teabesüsteemi (pakendiregister) arendamisele. Valdkonna ametnikele viidi läbi väljaõppeprogramm, mis peamiselt keskendus järelevalve- ja Euroopa-aruandluse probleemidele. Austria Keskkonnaagentuuri, Austria Elukeskkonnaministeeriumi ja taas-kasutus-organisatsiooni ARA, Viini Linnavalitsuse eksperdid jt. jagasid oma kogemusi ko-halike kolleegidega. Projekti käigus viidi läbi ka meediakampaania “Aita pakend ringle-ma”. Peamist tähelepanu osutati kohalike omavalitsuste ametnike teadlikkuse suurenda-misele, kuid koostati ka temaatiline veebi keskkond nii eesti kui vene keeles (www.taaratark.ee) ja tehti õppefilm kooliõpilastele.


Euroopa Liidu kaasfinantseerimisega viiakse Eestis läbi projekte:


1. Pärnu jäätmemajandusprojekt – 2004-2009. Projekti eesmärk on teha ettevalmistus-tööd vana Rääma prügila sulgemiseks ja ehitada Paikusele uus prügila ning sorteeri-misjaam vastavalt EL direktiivi nõuetele.
2. Narva tuhavälja sulgemine 2005-2008. Projekti eesmärk on sulgeda Narva elektri-jaama tuhaväli nr. 2 vastavalt EL direktiivi nõuetele.
3. Tallinna jäätmemajanduse II faas - Pääsküla prügila sulgemine 2004-2008. Projekti eesmärk on sulgeda Pääsküla prügila vastavalt EL direktiivi nõuetele.
4. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimistööd Eesti riigi, Põhjamaade ja Euroopa Liidu ühistööna. Hoidla saneerimistööd lõpetati oktoobris 2008.a. (vt. lisain-formatsiooni nr.11)


Eesti riigi jäätmekava järgnevaks viieks aastaks, mis kiideti heaks 29.05.2008.a. Vabariigi Valitsuse poolt, eesmärgiks on oluliselt vähendada jäätmete ladestamist ja tek-kivate jäätmete ohtlikkust ning suurendada jäätmete taaskasutamist. Aastatel 2008-2013 on jäätmekava esmatähtsad suunad jäätmete sortimine tekkekohal ja liigiti kogu-mine, jäätmejaamade arendamine, jäätmete tekke ning ohtlikkuse vähendamine, seal-hulgas jäätmete taaskasutamine energiatootmiseks s.t. jäätmete nõuetekohane põleta-mine. Üheks oluliseks erinevuseks eelmise jäätmekavaga on see, et sellesse on lisatud nüüd ka maakondade jäätmekavad. Tervikliku üleriigilise jäätmekäitlus süsteemi saavu-tamiseks 2013.a. peavad kohalikud omavalitsused senisest enam arendama omavahelist koostööd jäätmehooldust korraldavate dokumentide koostamisel ja jäätmete liigiti kogu-mise arendamisel.


Olulise probleemina on jäätmekavas välja toodud see asjaolu, et kuni 20% Eesti elanik-konnast on veel väljaspool jäätmekogumissüsteemi, mis soodustab keskkonna prügista-mist.
Jäätmekavas tuuakse välja, et kõige tõhusamad abinõud jäätmekava eesmärkide saavu-tamiseks on esmase taaskasutatava toorme väljasortimine ja järelejääva segaolme-jäätmete põletamine. Olmejäätmete põletustehaste projektidega on juba algust tehtud, kuid nende käivitamine võtab aega. Tallinnas (Tallinna jäätmepõletustehase piirkonnas) on reaalne, et see rakendub aastal 2011. Seega, et täita jäätmeseaduses sätestatud nõudeid, peab igal juhul tõhustama biolagunevate jäätmete eraldi kogumist.

Jäätmekava näeb ette, et aastaks 2010 on Eestis tegutsema jäänud 5-7 jäätmekäitlus keskust ja 3-5 ohtlike ja tööstusjäätmete prügilat. Jäätmekava kohaselt suletakse aastal 2008 kümme tavajäätmete prügilat. Suletud prügilate korrastamine s.t. katmine jm. jät-kub aastani 2013.


Lisainformatsiooniks tarbijale:


1. Jäätmed ja jäätmekäitlus www.envir.ee/?class=document&action=print&section=462253
2. Jäätmetekke vähendamine ja jäätmete sorteerimine www.keskkonnaveeb.ee
3. Ohtlikud jäätmed http://www.keskkonnaveeb.eekeskkonnasõber
4. Valitsus kiitis heaks riigi jäätmekava järgnevaks viieks aastaks www.keskkonnainfo.ee
5. Jäätmekäitluse ülevaade (Info- ja Tehnokeskuse andmebaasid) www.envir.ee/462258
6. Statistika andmebaas: Keskkond, jäätmete teke www.envir.ee/462260
7. Jäätmeinfo www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=3227
8. Sorteerimisinfo www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=3234
9. Jäätmejaamad Tallinnas www.tallinn.ee/g2262s26684
10. Jäätmete liigiti kogumine Tallinnas www.tallinn.ee/g2262s38036
11. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla on muudetud ohutuks www.bioneer.ee/eluviis/jaatmed

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!