Tarbijakaitseameti Pressiteade 05.06.2014

Seoses tarbijakaitseameti, maanteeameti, maksu- ja tolliameti ning politsei- ja piirivalveameti tegevusega kasutatud autode turu korrastamisel toimus neljapäeval, 5. juunil ühiskontroll Tartus Raadi kasutatud autode müügipiirkonnas ja Nemm Autokeskuses. Kokku kontrolliti üheksat automüügiplatsi, kõigi kontrollitud ettevõtete suhtes alustati menetlust.

„Sarnaselt möödunud nädalal toimunud Tallinna Kadaka müügipiirkonna kontrolliga vaatasid ametnikud ka Tartus, kas müügikoht on korrektselt tähistatud, kas auto kohta on esitatud nõuetekohane info, kas auto VIN-kood vastab tegelikkusele jms,“ ütles tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.

Tartu politseijaoskonna juhi Kaja Suure sõnul oli politsei- ja piirivalveameti põhiülesanne nelja koostööpartneri korraldatud ühisoperatsioonil kontrollida Tartu automüügiplatsidel asuvate sõidukite VIN-koode ja dokumentatsiooni, et tuvastada manipuleerimistunnustega autod ning välistada nende jõudmine heausksete ostjate koju.

„Lisaks annab taoline operatsioon politseile lisavõimaluse kontrollida sõidukite identiteete ning selle kaudu suurendada varastatud ja teistes riikides tagaotsitavate sõidukite avastamisprotsenti,“ märkis Suur.

„Nii Kadaka kui Raadi müügipiirkonna kontrollimisel märgiti üles kõikide müügil olnud sõidukite VIN-koodid. Sõidukid, mille puhul tuvastati mõni rikkumine või kahtlus päritolu osas, jäävad edaspidi kõrgendatud tähelepanu alla ehk nad saavad nii-öelda märke,“ selgitas maanteeameti lõuna regiooni liiklusvaldkonna juht Raimo Ronimois. „Kadaka müügipiirkonnas said märke esialgu ligikaudu 400 kokku 15 müügiplatsil kontrollitud autot.“

Ronimoisi sõnul pöörab maanteeamet selliste sõidukite registreerimisel suuremat tähelepanu nende päritolule, tehnilisele seisukorrale ja dokumentide õigsusele. „Muu hulgas küsitakse tagasisidet maksu- ja tolliametilt,“ lisas ta.

„Märgistatud sõidukite süvendatud kontrolli tõttu võib märkega auto registritoimingute tegemine võtta aega kuni 30 päeva. Sisuliselt tähendab see seda, et fikseeritud autosid kontrollitakse samamoodi nagu viimasel poolel aastal 2009. aasta ja uuemaid autosid,“ ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevident Siim Tamm.

Tartus kontrollisid ametid järgmisi ettevõtjaid: Nemm Autokeskus OÜ, Autotooja OÜ, Hansaauto OÜ, Landolett OÜ, Olgeral OÜ, Crossar OÜ, Rodrigo OÜ, Siksol OÜ, Hansaauto OÜ, Kursor OÜ, Kvaliteet OÜ, Rommy Autoaed OÜ, GSG Motors OÜ, Daamele OÜ, Delaforte OÜ ja FIE Gaido Pallon.

Möödunud teisipäeval, 27. mail kontrollisid ametid Tallinnas Kadaka müügipiirkonnas RK Auto OÜ, Reviv Auto OÜ, X-Drive Auto OÜ, Danlor OÜ, Dalinger Auto OÜ ja Markest Baltic OÜ automüügiplatse ning aadressidel Kadaka tee 167/169, Kadaka tee T6 ning Kadaka tee 187b asuvaid platse, mille omanike taust on väljaselgitamisel. Lisaks on väljaselgitamisel veel nelja kontrollitud ettevõtte taust. Kontrolliti ka Merisaare Autod OÜ müügiplatsi, kuid seal müüdavad autod märkeid peale ei saanud, kuna kontrolli ajal tuvastasid ametid seal vaid pisipuudusi.

Tallinna ühiskontroll toimus ainult valitud autoplatsidel, kus võis kahtlustada puudusi kasutatud autode müümisel. Ametid ei külastanud Kadaka piirkonnas neid ettevõtteid, kelle senine tegevus ei ole andnud alust koheseks kontrolliks. Piirkonna müügiplatside edasine tegevus on kõrgendatud tähelepanu all ning probleemide ilmnemisel toimuvad sarnased ühiskontrollid ka teistel platsidel.

Lisamaterjalid:

• pressiteade „Ametid kontrollisid Tallinnas Kadaka piirkonna automüüjaid“ www.tarbijakaitseamet.ee/et/node/4984
• kampaania „Kasutatud auto osta targalt!“ eestikeelne veebileht: www.ostatargalt.ee
• kampaania „Kasutatud auto osta targalt!“ venekeelne veebileht: www.pokupaisumom.ee

Toimusid ka järgmised seminarid:

• „Ühenduvus” – eesmärk uurida tarbijate vajadusi lairibaühenduse järele järgmise viie aasta jooksul ja digitaalse lõhe vältimise võimalusi.
• „ELi õigused internetti kasutavate tarbijate jaoks” – teesmärk teha kindlaks potentsiaalsed lüngad praegustes õigusaktides ning võimalused õiguste jõustamise tõhustamiseks.
• „Internetimaksed” – eesmärk hinnata ohtusid ja eeliseid, millega tarbijad peavad ja saavad selliseid makseid tehes arvestada, näiteks seoses isikuandmete kaitsega maksetehingute käigus.
• „Digitaalne kirjaoskus” – kuidas aidata tarbijatel ennast internetikeskkonnaga kurssi viia, eristada tasulist või spondeeritud infosisu muust sisust, suurendada tarbijate teadlikkust internetis liikumise jälgimise ja käitumispõhise internetireklaami kohta.
• „Usaldus internetis” – eesmärk hinnata, mil määral saab selliste vahenditega nagu usaldusmärgid ja tarbijahinnangud suurendada tarbijate usaldust e-kaubanduse vastu ning kuidas tagada selliste vahendite usaldusväärsust.
• „Uut liiki ja õiglasemad tehingud” – tarbijate valiku laiendamine digitaalsete tehingutega (nt võrdlusvahendite kaudu).

http://www.european-consumer-summit.eu/2014/presentations.html

Tarbijakaitsealane alaprojekt:

„Tarbijate õigused ja kohustused interneti vahendusel ostude sooritamisel“ loengusari gümnaasiumites üle Eesti.

MTÜ Tartu Tarbijanõustamis - ja Infokeskus.

Loengute slaidid

E-kaubanduse teemalised loengud viidi läbi ajavahemikus 11.aprill – 31.detsember. 2013 aastal.

Joonis 1.

Küsimusele, millised on põhilised kanalid ostude tegemisel sai märkida mitu sobivat vastust.  418-st õpilasest 302 (72% ) märkis põhiliseks kanaliks välismaa e-poed ja portaalid ning teise kohana toodi välja Eesti e-poed, vastavalt 153 (36%)  vastanut. Järgnesid Facebooki leheküljed, märgitud 69 (16,5%) korral. Eesti oksjonikeskkonnad ning portaalid olid märgitud vastavalt 57 (13,6%) korda. Kahel korral oli eraldi välja toodud muu all on-line mängude ostukohad (joonis 2).

Joonis 2.

Joonis 3.

Küsimusele, kas tead, kelle poole pöörduda, kui vajad abi probleemide korral või vajad lisainfot (e-kaubandus, tarbijate õigused), vastas üle poolte (58%), et pöörduksid Tarbijakaitseametisse. 27% märkis, et ei tea, kuhu probleemide korral pöörduda. 6% pöörduksid esmase valikuna müüja poole ning 3% abi saamiseks vanemate poole, 2,6 % guugeldaksid ja otsiksid, kust abi saada, 2% küsiksid sõbra käest nõu, 1% märkis, et probleemide korral pöörduksid politsei poole ja 0,4% pöörduksid abi saamiseks abi saamiseks juristi poole (joonis 4).

Joonis 4.

 

Lisa 6. 

Lühiküsitlus: Tarbijate õigused ja kohustused – e-kaubandus.

1. 1.      Sugu

N/M

1. 2.      Kas oled ostnud interneti vahendusel tooteid või teenuseid?

JAH/EI

Kui vastasid  „ei“, siis jätka küsimusega nr 4.

1. 3.      Millised on põhilised kanalid ostude tegemisel (märgi 1-2 põhilist)?

a)      Eesti e-poed

b)      välismaa e-poed ja portaalid

c)      Eesti oksjonikeskkonnad ja portaalid

d)      Facebooki leheküljed

e)      muu ostukoht (palun täpsusta) …………………………………………………………………

1. 4.      Kas tead tarbijate õigusi ja kohustusi interneti vahendusel ostude sooritamisel?

a)      tean oma õigusi

b)      pigem tean

c)      tean mõnda

d)      pigem ei tea

e)      ei tea

Kui tead mõnda õigust, siis nimeta palun: …………………………………………………………………………..

……………………………………………………………………………………………………………………………………….......

…………………………………………………………………………………………………………………………………………….

1. 5.      Kas tead, kelle poole pöörduda, kui vajad abi probleemide korral või vajad lisainfot (e-kaubandus, tarbijate õigused)?

Märgi sobiv vastus ning täida lünk.

1. Jah, tean, pöördun ……………………………………………………………………………………….
2. Arvan, et pöörduksin ……………………………………………………………………………………..
3. Ei tea, kuhu pöörduda.

AITÄH, ET VASTASID!