Maapiirkondade elanike rahulolu eeluuringu tulemustest
MTÜ Tarbijate Koostöökoda poole on maapiirkondade tarbijad pöördunud mitmel korral teemadel, mis puudutavad sularaha kättesaadavust automaatidest, bussiliiklust, kauplusautode teenust jne, samuti on ajakirjanduses sellistest probleemidest kirjutatud. Ühing otsustas 2015.a. kevadel pöörduda koostöö ettepanekuga Kodukant Liikumise juhatuse poole, et viia läbi maapiirkondade elanike rahulolu uuring oluliste teenuste kättesaadavuse kohta. Läbirääkimistel suvel saavutasime kokkuleppe koostööks, et Kodukant Liikumise Tartumaa juhid aitavad kaasa küsimustiku levitamisel sihtgrupile.
Uuringu (võib ka nimetada olukorra pildistamine) eesmärgiks oli koostada selle alusel ettepanekud koostöös Kodukant Liikumisega Eesti Omavalitsuste Liidule ja ka vastavale ministeeriumile, et maal elavate inimestele vajalike teenuste kättesaadavus muuta paremaks.Kõiki toiminguid ei ole õige viia ainult internetti.Kodanik peab saama kasutada eluliselt vajalikke teenuseid talle arusaadaval ja eneseväärikust säilitaval viisil ka maapiirkonnas elades.
Uuringu tulemuslikkuse jaoks lootsime koguda Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa erinevatatest küladest ca 350-400 täidetud küsitluslehte. Küsitluslehe jaoks küsimused koostasime ühingus ning jah/ei vastustena jättes ka võimaluse märkusteks ja ettepanekuteks. Küsitluslehed edastasime partnerile e-posti teel ja palusime siis neid edastada sihtgrupile (külades tegutsevatele aktivistidele)kas elektrooniliselt või paberkandjal. Kuna vastuseid laekus kasinalt, panime ka aasta viimasel kuul üles elektroonilise küsimustiku Tarbijate Koostöökoja kodulehele ja Facebooki ning saatsime kirju ka maakondade raamatukogudele. Kokkuvõtvalt peab kahetsusega möönma,et osavõtt küsimustiku täitmiseks jäi väga tagasihoidlikuks (küsimustik ise). Seega võib läbi viidud tegevust vast nimetada eeluuringuks.
Aasta lõpuks õnnestus vastuseid saada vaid 51 isikult (vt koondtabel). Tabelis on toodud andmed mille kohta vastuseid oodati ja kuidas teenusega siis oldi rahul. Vastuseid laekus 10 maakonnast ja enim Tartu ja Jõgevamaalt. Selliste väheste vastuste alusel saab vaid mainida,et meedias, ajakirjanduses mainitud maaelanike murekohad eluliselt vajalike teenuste kasutamisel leidsid ka siin kinnitust.
Koondtabel küsitud teenuste kohta antud vastustega vaata Lisa 1
Tabelist on näha,et maapiirkonna inimesed kasutavad samuti valdavalt tehingute eest tasumisel pangakaarti (ca 80% vastanuist). Äärmiselt halb on neil aga võimalus leida sularahaautomaati,kus vajadusel võtta sularaha (88% vastanutest polnud rahul). Mõned vastajad mainisid, et nad saavad küll sularaha võtta oma lähimast kauplusest, kuid see summa piirdub vaid 50.-EUR-ga. Tänapäeval on see summa siiski väike.
Pooled vastanutest polnud rahul pakiautomaatide, postkontorite asukohaga, aga ka apteegi külastuseks on vahemaad väga pikad (ca 40% vastanuid). Kauplusauto teenusega polnud rahul ca 60% vastanutest.Teenuste rahulolu küsimustikus sooviti ka teada, milline oleks mõistlik vahemaa, kaugus ühe või teise teenuse kättesaadavuse jaoks. Vastused saadi järgmised: lähim kauplus võiks asuda kuni 3km kaugusel elukohast, samuti sularahaautomaat 1-3km kaugusel, lähim apteek 1-5km kaugusel,lähim postkontor,pakiautomaat kuni 5km kaugusel. Vastustes mainiti, et osalist postiteenust (markide,kaartide,ümbrikute jm ost) võiks pakkuda ka kohalikud raamatukogud. Mitmed vastajad tegid ettepaneku,et Antsla linnas võiks olla pakiautomaat,mis oleks ümbruskonna külade elanikele mõistlik koht ja ca 7km kaugusel. Valdade lõikes eristus Piirissaare vald, kus enamuse teenuste kättesaadavusega ei olda rahul.
Uuringus sooviti samuti inimeste arvamust bussiliikluse rahulolu kohta.Valdav osa vastajaid mainis,et bussiliiklus on õhtupoolikul ning puhkepäevadel peaaegu olematu. Mainiti,et üldiselt on halvasti korraldatud bussiühendus maakonnakeskustesse.Näiteks, hommikul kodukülast Põlvasse saab, kuid koju jõudmiseks peab tegema mitu ümberistumist. Samuti mainiti vastustes üsna sageli, et õhtul pole üldse sobivat bussi kojusõiduks. Ettepanekute kohaselt oleks minimaalselt mõistlik selline bussiliikluse tihedus, mis võimaldaks hommikul sõita suuremasse keskusesse ja pealelõunal või siis õhtul, vastavalt asjaajamise kestusele sõita koju tagasi (1+2 võimalus).
Kokkuvõtvalt võib mainida, et maapiirkonnas elavatel inimestel on oluliste teenuste mõistlikul viisil kättesaadavusega tõsiseid probleeme nagu neid on meedias ja ajakirjanduses õigesti kajastatud. Seega praegu kavandatava haldusreformi valguses peaks kindlasti arvesse võtma asjaolu kuidas leida häid lahendusi mainitud teenuste kättesaadavuse parendamiseks. Nende oluliste teenuste kättesaadavus ei tohi sõltuda valla suurusest vaid maaelaniku asukoha ja teenuse pakkuja asukoha kaugusest.
12.jaanuar 2016.a, Tarbijate Koostöökoda