Tarbijakaitseseadus sätestab, et:

1. kauba või teenuse hinnast tuleb tarbijat teavitada enne ostutehingu sõlmimist.

2. kui teenuse müügihinda ehk lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata (nt taksosõidu puhul), teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada.

3. kaupleja on kohustatud Sulle andma enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse hinna ja tasumise tingimuste kohta.

4. teenuste hinnakiri peab olema välja pandud tarbijale nähtavale kohale.

5. hinnad tuleb avaldada kirjalikult ning selgel ja loetaval viisil, nii et need oleks tarbijale üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad (allikas: http://www.tka.riik.ee/hinnateave/)

6. 
   

Detsembris tegi hinnavaatlust- kuidas ja kas on taksodel hinnad tarbijale üheselt mõistetavalt välja toodud nii kroonides kui ka eurodes Tartu linna taksode hulgas ühingu liige Valli Murel. Meieni oli jõudnud info, et kõik taksod ei ole korrektselt oma hinnatabeleid välja kirjutanud. Tarbijale on tähtis üheselt aru saada, mille eest kui palju ta maksab. Põhiliselt olid juhid hinnad õigesti ja arusaadavalt kirja pannud. Kahjuks esines ka mitmeid rikkumisi. Näiteks ei olnud mõnel hinnakirjal ikka veel hindasid eurodes märgitud, kuigi vastav määrus hakkas kehtima juba 01. 07. 2010.

Esines juhtumeid, kus märgitud olid erinevad tariifid: tariif 1 - 10 EEK, tariif 2 – 12 EEK ja tariif 3 – 15 EEK. Puudus aga selgitus, mida erinevad tariifid tähendavad s.t. millal neid rakendatakse. Sellise hindade väljendamisega ei olnud rahul ka teised teenusepakkujad. Nende selgituste põhjal sain teada, et tarbijad on väga rahulolematud sellise märgistuse pärast. Kokkuvõtvalt öeldes peletab selline hinnapoliitika kliente eemale ja tekitab umbusaldust ka ausalt ja selgelt hinda reklaamivate teenindajate suhtes.

Kõige tähtsam on taksosse istudes kindlaks teha, millise hinnaga hetkel teenindatakse. Klient peaks alati ise küsima, sellisel juhul on võimalik vältida hilisemaid arusaamatusi. On esinenud juhtumeid, kus klient arvas, et sõidab vähima hinna eest, aga sihtpunkti jõudes küsis taksojuht just kõrgema hinnaga tariifi järgi tasumist. Küsisin selle situatsiooni kohta arvamust erinevatelt taksojuhtidelt. Selgus, et teenindaja eeldab, et tarbija peab küsima ja veenduma hinna suuruses. Juhul, kui tarbija jätab selle tegemata, on ta ise süüdi. Tegelikult on tegu ju puuduliku omavahelise suhtlusega. Alati on võimalikud kokkuleppehinnad. Seda kinnitasid kõik taksojuhid.

Tuleb teada, et kasutatakse ka eksitavat kauplemisvõtet. Milline kauplemisvõte on eksitav?

1. Müüjapoolne tegevus, millega tarbijale edastatakse valeinfot või esitatakse õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav.

2. Tarbijale jäetakse esitamata olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Nt teave kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna kohta, samuti teave kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade, aga ka tarbija õiguste kohta.

3. Esitatud teave on ebaõige või on faktiliselt õige teave esitatud viisil, mis eksitab või tõenäoliselt eksitab keskmist tarbijat.

4. Oluline teave jäetakse tarbijale esitamata või esitatakse ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal, mille tulemusena keskmine tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

5. Ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud tarbijal on võimalus esitada hagi kohtusse ja nõuda hüvitust.

6. Kaupleja ebaausast tegevusest tuleb teavitada Tarbijakaitseametit.